Eesti idalääne suunaline nõgu, algasid Kainosoikumi alguses (u. 65 miljonit aastat tagasi) ja kestsid Pleistotseeni jääaja alguseni umbes 2 miljonit aastat tagasi. Sel ajal jätkus maismaa lääne suunas Gotlandini ning reljeef oli tunduvalt enam liigestatud kui praegu. Põhja-Eesti paekallas oli ligikaudu 150 m kõrgune, eraldades paelava perve Soome lahe süviku põhjas voolanud ürgjõest. Selleks ajaks olid Devoni-ajastul kujunenud settekihist vabanenud juba Devoni- eelsest ajast pärinevad Pandivere ja Ahtme paekõrgendikud ning Narva jõe madalik. Pleistotseeni jääliustike tegevusel on Eesti pinnamoe kujundamisel olnud kahene roll: · Nad tasandasid aluspõhja reljeefi, kulutasid reljeefi väikevorme ning täitsid järske vagumusi. Näiteks jääajaeelsed aluspõhja lõikunud sügavad orud, mille põhi ulatub Põhja-Eestis kuni 105 m ja Lõuna-Eestis isegi 207
Litosfäär on Maa tahke väliskest, mis ümbritseb suhteliselt plastilist astenosfääri. Lithosphere the outer solid part of the earth, including the crust and uppermost mantle. , , . Litosfäär Ehitus: settekivimid (savi, liiv, lubjakivi), graniidikiht (moondekivimid, happelised tardkivimid), basaldikiht. Kontinentaalse maakoore puhul esinevad kõik kolm kivimi- kompleksi, paksus 35-70 km. Ookeaniline maakoor vaid 5-10 km, koosneb õhukesest settekihist ja basaldist. Litosfääri koostis: magma- ehk tardkivimeid 95%, moondekivimeid 4%, settekivimeid 1%. Magmakivimid Magma- e. tardkivimid tekivad magma tardumisel. Magma = lenduvad komponendid + laava. Igneous rocks are formed by magma cooling and hardening. , , . Settekivimid Settekivimid on magma- ja moondekivimite murenemise produktid. Sekundaarsed, kobedad, sisaldavad fossiile.
Põhjapõdrad tegutsesid jääpiiri lähedal, neid oli küllalt lihtne küttida. Nende asulate leiud näitavad, et peamine saakloom oli põhjapõder. Eesti ala hakkas vabanema jääst u 11 500 eKr. Jää taandumine kestis üle tuhande aasta. Eestis on kokku leitud 26 mammutiluud ja mõhka küllaltki erinevatest kohtadest. Ühele Põltsamaalt saadud leiule määrati vanuseks 9700 eKr. See oli tol momendil Euroopa kõige noorem mammutiluu. Eesti mammutiluud on leitud üksikuna settekihist, need on siia sattunud viimase jääaja jooksul, kui settekihte 16 jooksutati edasi ja tagasi. Kui siin oleks olnud mammuteid peale viimast jääaega, oleks leitud mitu luud koos. Mesoliitikum ehk keskmise kiviaja alguseks loetakse jääaja lõppu. Kultuurid, mis on mõjutatud Swidry kultuurist: Kunda, Butov, Veretje ja Suomusjärvi. Kunda kultuur pole ainult Eesti, vaid ka Läti ja Põhja - Leedu
annaabi.ee 
