Eesti geoloogiline ehitus
Aluskorra kivimid on täis lõhesid, lõhed täitunud soonkivimitega. Mõnes kohas säilinud
tektooniline aktiivsus.
Pealiskord settekivimite kompleks, mis katab aluskorda.
Paiknevad peaaegu rõhtsalt, kuid on lõhesid ja settelünki.
VENDI ladestu vanim 600-570 milj.aastat tagasi. Sel ajal oli Kirde- ja Põhja Eesti alal
mageveekogu, kuhu settisid liivad ja savi vahekihtidega aleuroliidid. (Aleuroliit on liivast
peenem ja savist jämedam settefraktsioon.) Lääne- ja Edela Eestis vendi setted puuduvad.
Fauna- ja elutegevuse jäänused setetes peaaegu puuduvad. Jälgi vaid vetikatest.
Vendi setendid Eestis ei paljandu.
Vendi tähtsus purdkivimites leiduvad reostumata põhjaveevarud nn kambriumi-vendi
põhjaveekompleks.
Vendile järgnes pikim maismaaline periood, mille vältel osa Vendi kihistut kanti laiali.
KAMBRIUMI ladestu
Kambriumi ajastu (570-480 milj. a. tagasi) esimesel poolel ujutati Eesti põhja ja kirdeosa üle
annaabi.ee 
