Birnie saare ajalugu + kasulik info
et aasta keskmine sademetehulk ei leta 600...800 mm. Valdavad on
idapassaattuuled.[1]
Taimkate on rmiselt liigivaene. Suur osa saarest on htlaselt kaetud
madalate rohttaimedega. Domineerib portulakiliik Portulaca
lutea, esineb ka mblikrohuliik Boerhavia albiflora. Need kaks liiki esinevad
kas heliigiliste kogumitena vi mosaiigina. Rannas,
rannaharjal ja laguunitasandikul taimkate kas puudub vi on hre. Laguuni
kaldal (katkendliku ribana) ja madalates ngudes kasvab
kivileheline Sesuvium portulacastrum. Varem on saarel kasvanud ka siida Sida
fallax ja Lepturus vi mni sarnane taim. Puid ega
psaid ei ole.
Ainuke imetaja on rott Rattus exulans. Merelinde pesitseb kuus liiki, kuid mitte
arvukalt. Pruunsuulasid on sadakond, kaljutiire
samuti sadakond, masksuulasid 350800. Saarel elab ka rohekilpkonnade
populatsioon. Selgrootutest on muu hulgas teada ks
lestaline ja kaks parasiitset krbseliiki.
Kogu kossteem on rmiselt lihtne ning haavatav.
annaabi.ee 
