Vana-Liivimaa konspekt
1198. a
saabuski u. 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem
Eestimaa piiskop oli Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks.
Liivimaa ristisõda sai hoo sise, kui Bremeni toomhärra Albert von Buxenhoeveden Üksküla piiskopiks
pühitseti 1199. a. 1202. asustati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade
ordu.
Ristisõjad - sellised sõjad, kus vastumeelt suruti peale ristiusku, sestr kohalikud ei võtnud omaks
tunnistada ristiusku. Esimesed ristisõjad toimusid 1198. a Läänemere lääneranniku paganlike
slaavlaste vastu. Eesmärk ei saavutatud.
Tähtsaim kirjalik ajalooallikas eestlaste muistse vabadusvõitluse kohta on Läti Henriku Liivimaa
kroonika.
1208. a võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes
sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edaspidi osalesid latgalid
annaabi.ee 
