Eesti biotoobid ja nende elustik
Raba on tekkinud järve kinnikasvamise tulemusena ning on keskelt lage ja
rabarinnakraavid on kuivendatud.
Loomi on rabas väga vähe, kuna keskkonnatingimused on spetsiifilised, muld on
oligotroofiline ja liigniiske, mistõttu on ka taimestik kidur ning loomadele toitumiseks
vähesobiv. Loomadest kohtab rabas nugiseid, metskitsi, kährikuid ning suvekuudel on
sagedased külastajad põder ning valgejänes. Suurimetajad viibivad rabas sessooniti
või satuvad sinna juhuslikult. Roomajatest võib kohata vaskussi ning arusisalikku
ning raba kraavitatud osas rästikut. Kahepaiksetest kohtab rabakonna ning rohukonna.
Linnuliikidest on rabas teder, kes on looduskaitse all, ja suur ja väike koovitaja.
Peaaegu kõik rabalinnud kuuluvad rändlindude hulka ning asustavad raba aprilli
teisest poolest kuni juuli lõpuni. Kohtab ka valget toonekurge, hõbekajakat ning
sookurge, kes on raba suurim haudelind. Rabas domineerivad ka ämblikud.
annaabi.ee 
