LÄÄNE-EESTI VETE LESTA
Kui Gotlandi
süviku veed muutuvad (perioodiliselt) kudulestadele ebasoodsaks ja süvikukudulestade
populatsioonides toimuvad nihked, vôivad toimuda ka muudatused rannikukudulestade
käitumises. (Mikelsaar, 1984)
Toiduks kasutab Läänemere kirdeosa lest peaaegu kôiki tähtsamaid pôhjafauna
komponente. Nende valik sôltub kala arenemisstaadiumist, kala morfofüsioloogiliste
vôimete ja nôudmiste ning vastava arenemisetapiga seotud biotoopide lokaalse ja
sessioonse iseloomu vahekorrast.
Samasuvised lestad toituvad rannas, madalas vees; peamised on Chironomidae
(surusääsklaste) larvid, Harpacticoida (rullikulised) ja Cladocera (vesikirbulised).
6
Nende toidus leidub ka amfipoode Gammarus (kirpvähk) ja Corophium (kootvähk) ja
aerjalalisi Calanoida (hormikulised). Paiguti etendab Ostracoda (karpvähid) olulist osa.
Teisesuvised lestad toituvad samadest gruppidest, millele lisanduvad juba väga väikesed
annaabi.ee 
