Söömine- joomine keskaegses Tallinnas
lähtusid just linnast. Linn kui uue nähtuse Eesti asustuspildis tõi kaasa 12. sajandi teisel poolel
alanud Saksa- Skandinaavia ekspansioon. Võimalike vallutuseelsete eellinlike asulate
(aolinnade) puhul ei saa kindlasti rääkida linnast kui kodanike õiguslikust, sotsiaalsest ja
territoriaalsest ühendusest, millel oleks olnud oma esindusorgan. Eesti keskaegne linn oma
institutsioonide, õiguse ja korraga oli võõrast päritolu, väljastpoolt sessetoodud näthuts. Tõsi
küll, linnade rajamisel kasutasid vallutajad ära juba varasemast tuntud, eelkõige kauplemiseks
soodsad paigad. (6)
4
1. Toitumine
Toitumine pole pelgalt inimese elementaarne bioloogiline vajadus, sellel on alati sügav
sotsiaalne ja kultuuriline sisu, seepärast on toitumiskultuur ka ajaloo uurimisobjektiks ning saab
kõneleda isegi uurimistraditsioonist. Esimesed sellesisulised teadustööd ilmusid 19. sajandi
lõpul
annaabi.ee 
