Antiikkirjanduse eksam - esseed
Viimane kujutab endast oskust valida
kuldne kesktee asjade vahel, mis iseenesest pole head aega halvad.
Kirjanduslooliselt on kõige olulisem ilmselt Aristotelese teos ,,Luulekunstist", mis käsitleb
süstemaatiliselt poeesia probleeme. Aristotelese poeetika argumentatsioonis on mitmeid hüppeid ja
vihjeid ning ka ristviiteid teistele teostele. See käsitleb luuleteoreetilisi põhimõtteid, näiteks
,,mimesist", tragöödia mõistet, struktuuri, sesot mütoloogiaga ja keelt ning eepost. Aristotelese järgi
on kõige olulisemaks zanriks tragöödia. Kõige enam rõhubki Aristoteles aga just mimesisele ning
sellele, et kunst ongi oma olemuselt just millegi jäljendamine.
Üldiselt võib öelda, et just Platoni ja Aristotelese kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma.
3. Vana-Kreeka teatri põhijooni
Antiikteatri algusajaks võib lugeda 5.-6. sajandit eKr ning sellele andis tõuke see, kui kreeka