MUINASAEG EESTIS
Kestis kuni muistse
vabadusvõistluseni 1208-1227. Inimesed saabusid siia umbes 9000 a eKr.
Muinasaeg jaguneb erinevateks perioodideks. Kõige varasem on vanem kiviaeg. Muistne
Eesti algab keskmise kiviaja ehk mesoliitikumiga 9000-5000 eKr. Tegemist oli ühe ja sama
arheoloogilise kultuuriga, mille nimeks on Kunda kultuur(leiukoha järgi). Kõige varasem
leiukoht on 8950 eKr Pulli. Paiknes siseveekogude ääres. Tegevusaladeks oli korilus,
kalapüük ja küttimine. Elati sesoonnetes külades(elupaika vahetati vastavalt aastaajale).
Reviir piirkond, mille raames elupaika vahetati ja toitu hangiti. 7000-6500 aasta vahel
toimus pööre. Lisaks siseveekogudele asuti elama ka rannikule, sest ilmus uus küttimisobjekt,
ehk hüljes. Sesoonsete külade asemel aastaringsed külad. Inimesed maeti laibana, olid
maahauad ja kasutusel oli laipmatus. Eesti aladel pole korralike haudu leitud. Laibad on
asetatud hauda selili. Kaasas panused: ripatsid, tööriistad jne.
annaabi.ee 
