Eesti uusima aja ajalugu
juhul autonoomiat. Sedagi vaid sotsialistlikud parteid, teised tahtsid tsentraliseeritud suurriiki.
venestuse uus pealetung.
Põhiseaduse järgi pidi olema Venemaa ühtne ja ja jagamatu. Ägenes võitlus Balti separatsimi
vatu, eriti üritati õigeusule tõuget anda. Neid süüdistati venelaste kiusamises, nende kuluk
elamises, et nad on haaranud võimupositsiooni, et osalevad vandenõudes jne.
1910 nõudsid vene rahvuslased karme, sesoluutseid meetmeid balti lahtisaksastamiseks ja
kiireks venestamiseks. Uue laine juhatas siiss Stolõpini tsirkulaar. Pooldas maaomavalitsuste
ja kiriku reformimist venestamist silmas pidades, pooldas ka venelaste ja õigeusklike
eesõigust riigimaade ja Talurahvapanga maade jagamisel.
Nõuti ka venekeelse õppe taastamist (vahepeal oli eestikeelne). 1913 hakkas õppetöö 1.
klassist saati vene keeles. (hiljem leebus ja 2 aastat võis õpetada emakeeles).
Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus