Maateaduse alused I kordamisküsimused
Ruumilained (piki ja ristilaine) on kiirema levikuga- kõige kiirem pikilaine,
järgmisena ristilaine. Pinnalained (Rayleigh, Love) on kõige aeglasema levikuga ja kõige
purustavamaid.
144. Maavärina epitsentri asukoha määramine
Maavärina tekkimise kohta maapinnas nim. maavärina koldeks (fookuseks) ehk hüpotsentriks.
Maavärina kolde kohal maapinnal paikneb maavärina epitsenter, kus maavärin on kõige tugevam.
Maavärina asukoht määratakse sesmograafiga, mis mõõdab seismilisi laineid. Erinevate
seismograafide asukohtade põhjal, mis maavärinat tajuvat, arvestatakse maavärina epitsentri asukoht.
Kui erinevat tüüpi seismiliste lainete kiirused on teada, saab nende järgi kindlaks määrata kauguse
maavärina epitsentrist.
145. Maavärinate esinemiskohad erinevates maakera piirkondades ja nende fookuse sügavuse
sõltuvus erinevast geostruktuursest piirkonnast.