Varakeskaegne Euroopa – kas ühiskonna areng või langus?
Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel vasalliteedisidemetel.
Vasallisuhe oli lepinguline, s.t., et vasall ei sattunud senjööri võimsama isiku ehk nö isanda
võimu alla, vaid kummalgi olid oma õigused ja kohustused. See aga põhjustas lepingupoolte
ebavõrdsust ja nii kujunes vasalliteedi kaudu läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia, mille
tipuks oli kuningas ja aluseks väikevasallid. Kuid kuna feodaali sesikohalt oli maa ilma
talupoegadeta väärtusetu, püüti neid kõigest väest maa küljes kinni hoida. Seepärast muudeti
talupojad sunnismaiseks, mis tähendas ühiskonnaelu langust lihtrahva seas.
Varakeskajal oli põhiliseks usuks katoliiklus, mis eelkõige domineeris Lääna-Euroopas.
Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille
organisatsioonopõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu keskaja vältel oli
annaabi.ee 
