Eesti Lähiajalugu
Majanduselus on suurenenud väikeettevõtluse ja erasektori osatähtsus ning
iseloomulik on välisinvesteeringute kasv. Kõik need protsessid, eriti põllumajanduse
ümberkorraldamine, on arenenud valuliselt ning kohati tõsiste tagasilöökidega.
Majandusliku edu kõrval on ühiskonnas suurenenud varanduslik ebavõrdsus ning
tööpuudus. Igal kodanikul oli õigus vahetada 1500 rubla 150 krooni vastu, 8 Eesti
krooni oli väärt 1 Saksa mark.
Võõrvägede lahkumine: seseisvuse lõplikul kindlustamisel oli äärmiselt oluline
okupatsiooniarmee lahkumine ja Eestis asuvate sõjaväebaaside likvideerimine. 1992.
aasta septembris viibis Eesti territooriumil ligikaudu 40 000 Vene armee sõdurit, kelle
valduses oli umbes 2% riigi territooriumist. Võõrvägede väljaviimist toetasid
rahvusvahelised organisatsioonid ja avalikkus. Sõjaväe väljaviimine oli keskseks
küsimuseks Eesti-Vene läbirääkimistel, mis esialgu ei andnud mingeid tulemusi.
annaabi.ee 
