Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
varustama; närvi kaudu stimuleerima) ülejäänud keha; innerveerib skeletti katvaid lihaseid.
Somaatilisse NS-i kuuluvad ka kõik närvid, mis toovad erinevat laadi tundlikkust kehalt (valu,
temp.tundlikkus, nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmismeel jms) Jaguneb kesknärvisüsteemiks
ehk tsentraalseks ja perifeerseks (sisaldab spinaalnärve, osad närvikiududest sensoorsed ehk
tundlikkust juhtivad) NS-iks.
2) Autonoomne e vegetatiivne NS (seseisev) – funktsiooniks innerveerida (varustada närvidega)
siseelundeid ja veresooni. Sümpaatiline ja parasümpaatiline NS.
Peaaju jaguneb:
Piklikaju ehk lõppaju – kontakteerub seljaajuga, läbib kolju suurt kuklamulku
Tagaaju, mille osadeks sild ja väikeaju
Keskaju
Vaheaju, mille suurimateks osadeks talamus (nägemiskühmud) ja hüpotalamus
Suuraju ehk otsaju, mille osadeks suuraju poolkera, millega ühenduses vatsakesed, külgvatsakesed
(sisaldab õhku ja ajuvedelikku)