Eduard Vilde teosed
teotamine aadlike poolt.
,,prohvet maltsvetis" on käsitlemist leidnud talurahva liikumise teisend
vormid ümberasumine ja usuvahetus. Viimane omandas 19 sajandi
teisel poolel otse hullustuslikud mõõtmed. Romaan pakub traagilisi pilte
maltsvetlaste väljarändamisest ja selle eellugudest nagu tõotatud maale
viiva valge laeva ootamine lasnamäel mais-juunis 1861 ja maltsvetlaste
julm peksukaristus nn albu veresaun sama aasta oktoobris. Romaani
seseeline osa kujutab usuhullustusse sattunud küla elu-olu ilma erilise
keskse peasündmuseta. Teose lõpposa on asjalikku laadi kirjeldus
väljarännanute elust krimmis.
Triloogia kõigis kolmes teoses kujutatakse agraarrahutusi mille on esile
kutsunud talurahva sotsiaalne seisund peamiseks probleemiks on
seetõttu kõigis romaanides viletsuse tekitaja ja selle all kannataja suhted.
Aadli ja talupoja vahekordi oli vilde varem korduvalt puudutanud kuid oli