Eesti kultuurilugu - VAATAMISVÄÄRSUSED
saanud, on säilinud keskaegne kivist altarilaud. Rdu (kantsel) kirdeseinas on hilisemat
päritolu. Kabeli loodeseina on müüritud kolm Tallinna meistri Reynkeni poolt 1515. a. paiku
loodud dolomiidist vapitahvlit. Keskmisel näeme taas piiskopkonna ja linnuse sümbolit -
kotka kujutist.
Loodetiivas asuvad piiskopi eluruumid . Nurgatuba ja "magamistuba" on algselt olnud üks
ruum. Need ruumid on kaetud lihtsate servjoonvlvidega, mida kannavad kaheksatahulised
piilarid. Paljud piilarid on kaunistatud väljaligetega, millega moodustuvad kolmnurkse
püramiidi kujulised detailid. Dormitooriumis on sammaste ülaosa ninakujuline, baas aga
profileeritud analoogiliselt pidurefektooriumi piilareiga. Osa ruumist on massiivsete seintega
eraldatud omapäraseks akendeta kambriks , mida sai seespoolt kindlalt sulgeda. Ilmselt oli
kivilavatisiga varustatud ruum piiskopi erala. Alkoovi olemasolu on seostatud piiskop