Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit; teistel veekogudel 4 meetrit; suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks 2 meetrit. 17. Mis on piiratud asjaõigus? Kellelgi on teatud õigused võõrale asjale. 18. Mis on isiklik servituut? Seatakse konkreetse isiku kasuks ja see tähendab, et ainult sellel isikul on õigus mingit asja kokkulepitud viisil kasutada. 19. Mis on reaalservituut, too vähemalt 3 näidet? Erineb isiklikest servituutidest selle poolest, et see on seatud mitte konkreetse isiku, vaid teatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks, ükskõik, kes see omanik siis parasjagu ka poleks. Jalgteeservituut, sõiduteeservituut, seinaservituut, sademeservituut. 20. Mis on hoonestusõigus ja tema tähtaeg? Tähtajaline õigus omada võõral kinnisasjal ehitist. Tähtaeg on vahemikus 36 aastat kuni 99 aastat, tähtaja möödumisel võib seda pikendada. 21. Mis on ostueesõigus? Selle õiguse omajal on kinnisasja
Selline reaalkoormatis on võimalik näiteks siis, kui isik omandab kinnisasja, mis on kooramtud reaalkoormatisega tema kasuks. Omandaja võib selle koormatise lõpetada, kuid võib lasta üle kanda mõnele teisele isikule. Omanikureaalkoormatise tekkimisele saab vastavalt kohaldada omanikuhüpoteegi kohta sätestatut. Seda võib vaja minna nt siis, kui omanik soovib enne kinnisasja võõrandamist seda koormata reaalkoormatisega enda kasuks ühepoolselt. Erinevus servituutidest ja hüpoteegist Erineb servituudist selle poolest, et see on suunatud kooramtud kinnisasja omaniku positiivsele sooritusele. Reaalkooramtis ei anna kasutusõigust, vaid tagab kinnisasja vastutuse omaniku soorituste tegemise eest. Hüpoteegist erineb reaalkooramatis selle poolest, et sellega tagatud sooritus võib olla ka mitterahaline ja peab olema korduv. Kasutusala Reaalkoormatisega saab koormata kinnisasja. Kui omanik soovib reaalkoormatisega koormata