alaosas punakas, harud lapikud. Vegetatiivse paljunemise vahendid puuduvad. Viljakehad esinevad harva, kasvab maapinnal. Üks tuntumaid ja enamkasutatavaid samblikke Eestis. Eriti hästi äratuntav tänu enda kitsastele lapikutele harudele, püstisele kasvule ja põõsjale tallusele. Harud on enam-vähem ühtlaselt pruunid, vahel osutub alapool heledamaks. Lähedastest liikidest on hea eristada pseudotsüfellide abil, nimelt on need alapool asuvad väiksed valged laigukesed või servimisi kriipsukesed. Islandi käokõrv kasvab maapinnal nõmme- ja palumetsades, nõmmedel, loopealsetel ja liivikutel. Igapäevane kasutus Islandi käokõrv kasvab maapinnal nõmme- ja palumetsades, nõmmedel, loopealsetel ja liivikutel. Tuntud on ta ilmselt oma raviomaduste tõttu. Islandi sambliku teel on mõru maitse, kuid seda kasutatakse mõjusa köha, kopsutuberkuloosi ja kurguhaiguste ravimiseks. Islandi
asuvasse ruumi. Tekib teatav filtriefekt: kõrged, kuid ka keskmised helid sumbuvad bassidest tegusamalt, mis läbivad siis seina üsnagi tüütu, eristamatu helikõrgusega.Kergevõitu sein toimib membraankiirgurina ka juhul, kui hakkab võnkuma muude konstruktsioonide kaudu saabuva vibratsiooni mõjul, selle lätteks saab olla sammumüra, juhuslikud remonditööd, oskamatult paigaldatud veetorustik. 3. Helivälja hajuvus? Heli levib mööda servimisi seinu, lagesid ja põrandaid. Müratõrjemeetmena peab arvestama, et kahandada tuleb hoone iga detaili kaasavõnkumisvõimet mis tahes allikast lähtuva heliga. Heli levib õhku ja kandub sealt siis oidevalt edasi, ehk hajub. Õhus edasikanduv heli on yahkete kehade või veledike vibreerimisest tekkiv heli. Nt tsirkulatsioonpump põhjustab rõhu einevusi küttesüsteemis asuvas vees. Vee virbreerimine kandub radiaatorile, millel on suur pind ja selle pinna kaudu levib heli ümbritsevasse õhku