Silmlased
[1]
Jõesilm on kõrgelt hinnatud turuväärtusega (delikatess). Peamiselt püütakse teda
mõrdpüünistega jõkke siirdumise perioodil.
Ojasilm (Lampetra planeri)
Ojasilm sarnaneb kehakujult jõesilmuga, kuid on väiksem. Seljauimed neil puutuvad alati
teineteisega kokku, tagumine neist ulatub sabauimeni. Esineb 7 paari lõpuseavasid.
Sarvhambad paiknevad ümber suuava nagu jõesilmul, kuid nad ei ole kunagi teravad:
suuketast ümbritsevad narmastepärja alusel kulgeb servhammaste rida, mis suuketta
ülaserval laiub 1,5-3-reaseks ülahuule väikeste hammaste vööks. Selle ja suuavapealse
7
(kummalgi küljel hambaga) sarvplaadi vahel paikneb 5-8 suuremat, väikestele
alusplaadikestele kinnituvat ülahuulehammast. [3, 5, 7]
Kudemise ajaks seljauimed kõrgenevad, emastel moodustub pärakuuim, isastel pikk
(umbes 4 mm) ja peenike genitaalnäsa (paaritusorgan). Narmad suuketta serval on isastel
annaabi.ee 
