Kui kristallile rakendatud nihkepinge zx ületab teatur piiri, hakkavad tasandist agd olevad aatomid liikuma tasandis hnk olevate aatomite suhtes. Nihkepikkusel x2 =ag/2 tõmbavad aatomeid a ja g võrdse jõuga vastavalt aatomid h ja n ning n ja k võre on labiilses tasakaalus. Labiilsest tasakaalust nii telje x negatiivses kui ka positiivses suunas väljumisel jõuab võre stabiilsesse tasakaalu ilma et selleks oleks vaja rakendada välisjõudu. 141. Nimeta dislokatsioonide liigid? Servdislokatsioon tekib mingi aatomitasandi järsult katkemisel ning seda ümbritsevate aatomitasandite paindumisel katkemiskoha ümber. Kruvidislokatsioon kui aatomitasandid deformeerunud kruvipindseteks. 142. Mis on metallide kalestumise põhjuseks nende plastsel deformeerimisel? Põhjuseks on defektide, eriti dislokatsioonide arvu suurenemine kristallvõres, mis tõstabki vastupanu edasisele deformeerimisele. Paljude dislokatsioonide üheaegsel liikumisel nad hakkavad üksteist "segama" mis on
Üleminekuelementidel (siirdemetallidel) on võimalik madalenergeetiline d-d elektronüleminek, mis ei ole võimalik põhirühma elementidel. Joondefektid on seotud kristallivõre struktuuri kahemõõtmelise korrapärasuse rikkumisega. Defekti läbimõõt ei ületa üht või mitut aatomitevahelist kaugust ja pikkus võib olla võrdne kristalli enda mõõtmega. Püsivateks moonutusteks on aatomkihtide dislokatsioonid, lagunemised ja nihked. Servdislokatsioon on piki joont paiknev lineaarne defekt, mis tekib aatomkihi pooleldasel lõppemisel võres. Kruvidislokatsioonil on aatomtasapindade kruvitaoline libisemine üksteise suhtes. bcc- ja fcc-metallides on dislokatsioonide liikumise võimalusi palju rohkem kui hcp-metallides. Seega on bcc- ja fcc- metallid plastsemad kui hcp-metallid. Puidus leiduvad ekstraktiivained on vees või org. solventides lahustuvaid ained. Need on erinevatest org. ühendite klassidest,