"servapealne" - 1 õppematerjal

Eesti kirjanduse ajalugu II kordamisküsimused kevadsemestril

Fragmentariseeritud mõtlemine, palju krüptilist kujundlikkust. Proosas rahvuslikumad teemad, allusiooniline mäng, viitamine teistele tekstidele. Vahetu ühiskondliku ja poliitilise olukorra tõlgendamine, aga on ka isiklikumaid tekste. Loomingu põhiteemaks Eesti ühiskond 40.-tel ja 50.-tel, poliitilise olukorra pained ja selle mõju inimestele. 23. Madis Kõivu näidendid ja proosa. „Põud ja vihm“, „Studia memoriae“ I–VI. Kirjandusringkondades servapealne tegelane, ei püüa kirjanik olla. Esimesed tekstid on sündinud ühistöös: „Küüni täitmine“ (Hando Runneliga) ja „Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus“ (Vaino Vahinguga). Looming on dialoogiline, ei ole realistlik, mingi hämarus. Kohad on olulised, koht tingib sageli tegelaste käitumise ja keelepruugi. Sihilik vastandumine psühholoogilisusega. Näidendeid on tihti raske lavastada. 24. Doris Kareva ja Mari Vallisoo luule. Doris Kareva („Vari ja viiv“)