"servamoodustisteks" - 1 õppematerjal

Alutaguse kriivad - levik, morfoloogia ja tekke teooriad

Tekkimise teooriad Osad teadlased oletavad, et sealsed omapärased kirdest edelasse väljavenitatud ja kaarjad vormid kujunesid esialgselt kunagise irdjäävälja lõhenedes limnoglatsiaalsete mõhnadena ja hiljem on tuul nende pindmist osa ümber puhunud ja luideteks moondanud. 19. sajandi teadmisi kokkuvõttev teos „Baltische Landeskunde” mainib, et peaasjalikult on Alutaguse mäed on taganeva liustikujää servamoodustis. Ka 1920. aastatel peeti kriivasid enamasti taganeva mandrijää servamoodustisteks, mis märgistasid liustikujää seisakuid. Just niiviisi on neid pinnavorme iseloomustanud geoloog Artur Luha 1924. aastal Virumaa koguteoses ( Eesti Loodus, 2008). Johannes G. Granö on neid 1922. aastal siiski pidanud tuule ja lainete tegevuse läbi sündinud liivakuhjatisteks. Üks Eesti tuntuimaid geomorfolooge enne Teist maailmasõda August Tammekann peab kriivasid jällegi mandrijää servamoodustisteks oma 1940. aasta töös mandrijää taganemisest ja otsamoreenidest