kudedesse ehk veresoont vooderdavate endoteelirakkude vahelt väljuvad lümfotsüüdid ja suuremad leukotsüüdid. Raske nakkushaiguse korral väljuvad ka erütrotsüüdid. Fagotsütoos ehk põletikukoldesse rändavad mikrofaagid ja makrofaagid ehk õgirakud, kes õgivad ehk fagotsüteerivad koe laguprodukte ja võõrast materjali. Eksudaadi moodustumine – toimub eksudatsiooniprotsessi tulemusena. Eksudaat koosneb vedelatest osistest ja tahkest komponendist. Eksudaat võib koguneda serooskelmete õõntesse, limaskesta pinnale või immutada koed läbi. Eksudaadi väljumine põletikukoldesse põhjustab seal põletikulise turse. Järgneb proliferatsioon ehk põletikukoldes paljunevad rakud püüavad kahjustuskollet likvideerida või isoleerida ja alteratsiooniprotsessis tekkinud defekti täita. Proliferatsioon on suures osas reaktsioon sidekoe poolt, mis avaldub selle vohangus. Põletikukoldes tekib noor sidekude ehk põletikuline granulatsioonkude
tekivad metastaasid enamasti kopsus. · Värativeeni elundil (magu, sooled, pankreas) maksas ja alles seejärel kopsus. · Hematogeenselt levivad sarkoomid, aga ka vähid. KÄÄRSOOLEKASVAJA METASTAASID http://doctorstock.photoshelter.com/image/I0000ewE0_WUsY7s METASTASEERUMINE V Implantatsioon- ehk istutusmetastaasid · Rakud või väikesed kasvajalise koe tükid eemalduvad algkoldest ja istutuvad mujal. · Iseloomulik õõneselundite valendikes ja serooskelmete õõntes paiknevatele kasvajatele: nt söögitorust irduvad kasvajarakud istutuvad makku. KASVAJA ARENGUSTAADIUMID 0 kartsinoom in situ; I regionaalseid metastaase ei ole; II üksikud regionaalsed metastaasid; III palju regionaalseid metastaase; IV kasvaja levik naaberorganisse, kaugmetastaasid. LUUMETASTAASID I · Tekkivad pahaloomulise kasvaja lõppjärgus. · Enamasti rinna-, eesnäärme- ja kopsuvähi, müeloomi puhul.