Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
Tähtsaimaks teoseks saab tema jaoks
Schopenhaueri ,,Maailm kui tahe ja kujutlus". Sch käsitleb naist kui pimedate tungide,
stiihilste jõudude kehastust. Samuti püüab kujutada naist ka Tolstoi stiihilise jõu kehastusena.
Anna on veetlev, sümpaatne, väga sügava hingeeluga tegelaskuju. Tolstoi tunneb talle
kaasa. 1. osas on peatükid 29 ja 30 olulised tegevus toimub raudteel. Tuttavaks saavad
lähemalt Vronski ja Anna samuti raudteel. Anna tuleb Petrburist koos 8-aastase Serjosaga
Peterburist Moskvasse, et lepitada oma vend tema naisega. Vend on oma naisele truudust
murdnud. Tutvus algab raudteel. Sel ajal jääb rongi alla inimene. Vronski nägi laipa raudteel,
aga T kirjeldab seda väga vähe. Anna ehmub ja arvab, et see on mingisugune märk. Anna ja
Vronski kohtuvad ballil ja armuvad. Vronskilt oodatakse abieluettepanekut Kittyle, aga seda ei
juhtu. Anna sõidab tagasi Peterburi ja mõtleb ballile. Anna tahtis ise elada, mitte jälgida,
kuidas teised romaanides elavad