Riigi ja Õiguse üldküsimused
Koos riigi tekkimisega toimusid muutusid ühiskondlikes käitumisreeglites, st tekkisid
uues juhtimis suhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi õigus norme, et riigi võim on
rajatud põhimõtteliselt uutele alustele. Riik aktsepteeris neid tavasid, mis talle sobisid ja
hakkas nõudma nende täitmist ja tekkis nn tavaõigus. Riik alustas ise sisult uute normide
loomist ja kehtestamist. Tekkis riigi õigusloome.
Avalik võim – riiki riigieelses ühiskonna organisatsioonis seristamise tähtis tunnus.
Avalikku võimu all mõeldakse kogu riigi juhtimis aparaati, mis hõlmab riigi võimu ja
valitsuse asutuse kõrval ka selle riigi aparaadi relvastatud kultuuriüksusi (nt: politsei, lure
jne) ja samuti ka sunni asutusi, nt valgla.
Demokraatlikus riigis teostavad avalikku võimu funktsioone riigi aparaat oma
mitmesuguste struktuuri organite kaudu ja seda teostavad ka kohaliku omavalitsuse
asutused.