Maailma kalandus ja vesiviljelus
põhimõtteliselt sobib see kõikide liikide, sealhulgas ka mereveeliikide, nagu kammelja puhul.
Intensiivne merevee vesiviljelus
Jaapanis töötati 1960. aastatel välja uuenduslik kasvatusmeetod – ujuvpuur. See tähendas kalade
kinnihoidmist suures taskukujulises võrgus, mis ankurdatakse põhja ja mille teist otsa hoiab
veepinnal algselt bambusest, kuid peagi juba plastmaterjalist ujuv kandiline või ümmargune raam.
Jaapanlased nuumasid sellistes ujuvpuurides serioole ja merikokresid. Idee kandus üle ka
Euroopasse, kus ujuvpuure kasutati esmalt vikerforelli kasvatamiseks Norra fjordide varjulistes
vetes.
Kuid 1960. aastate lõpul hakati ujuvpuure kasutama veel ühe liigi kasvatamiseks. Selleks oli atlandi
lõhe. Lõhe haudejaamad tegutsesid edukalt juba mitmeid aastaid ja tootsid noori lõhesid (“smolt”),
st noorkalu, kes olid juba suutelised elama merekeskkonnas. Peagi tuldi mõttele hakata lõhesid kuni