Molekulaarbioloogia
Ja seal on teise DNA molekuli puhul samuti rekombinaas
seotud. Selleks on vaja kahte kordusjärjestust. Seal peavad seonduma 2 rekombinaasi
molekuli. Need järjestused on identsed järjestused. Vahepeal esinevad unikaalsed
järjestused. Mõlemad rekombinaasid tekitavad kovatse sideme 5’ fosfaadi ja seriini
jäägi vahele. DNA ei saa kuskile minna, siis vahetavad ahelad kohad ja uued ahelad
ühendatakse omavahel. Neis tehakse valkude seondumise kohas (nende vahel)
kaheahelaline katke. seriinis samuti O 5’ fosfaadiga, vesinik kantakse üle 3’ otsale ja
toimub samuti protoneerimine. Erinevus – türosiini rekombinatsioonide puhul tekivad
ahelavahetused selles staadimis, kui on ainult üheahelalised katked. Toimub ahela
vahetus ja siis tekib katkemine teises ahelas ja siis ahelad vahetavad kohad. Teise
ahela vahetuse, kui esimesed on juba vahetunud, katalüüsivad kas lisafaktorid,
türosiin-rekombinatsioon ise või lisanukleaasid. Kui otsesed kordused, nende vahel on