VARS
järel võivad uinuvad pungad tegevusse astuda ja oksteks areneda. Nt.põõsaste pügamine
kutsub ka esile paljude uinuvate pungade kunstliku ärkamise.
*Vesivõsud- vanemate puude tüvede või okste küljes uinuvaist pungadest tekkinud harusid
nimetatakse vesivõsudeks. Nad kasvavad kiirest ja kannavad harilikest suuremaid lehti.
*Normaalselt tekib lehe kaenlas ainult üks kaenlapung , erandlikult võib neid esineda ka
rohkem nt kuslapuul on neid kolm. Neid nimetetakse seriaalseteks pungadeks. Asetsevad
need aga kõrvuti , nagu ploomipuudel siis nimetatakse neid kollateraalseiks . Külgvõsuks
areneb neist kõige suurem pung, mis on seriaalseist kõige alumisem, kollateraalseist aga
keskmine. Teised jäävad harilikult uinuvaks.
Punga arenemisel oksaks võime eraldada kaht juhtu.
*Pikkvõrse-Punga telg pikeneb jõudsasti , tekib oks mille lehed asetsevad üksteisest eemal.
Ühest sõlmest , st lehe kinnituskohast, teise sõlmeni on lehtedeta osa ,sõlmevahe e varrelüli
annaabi.ee 
