Retsensioon draamaseriaalist “Tuulepealne maa” Seriaali vaatamine tuli mulle justkui üllatusena, kui ETV telekanalilt jooksis taaskordselt, nagu iga aasta, seriaali teine osa “Tuulepealne maa: Koolipingist rindele”. Kogu ülejäänud seriaali osad vaatasin läbi ERR Digihoidla internetilehelt. Alustasin seriaaliga 13.september ning viimase osa vaatasin läbi 23.septembril . Seriaali “Tuulepeale maa” režissöör on Ain Prosa. Peategelaseks võib lugeda Toomas Roo, keda mängib Rasmus Kaljujärv. Seriaali saame jagada viieks üldiseks osaks: Eesti Vabadussõda – (1.-3.osa) Toomas Roo läheb linna õppima. Sealsed koolipoisid on väga patriootrikult meelestatud ja nähes Toomase erapooletust, tõukavad ta koheselt grupist välja
Näiteks saade „Knight rider“, iga poisikese ja noore unistus oli omada sarnast autot, mis suutis rääkida ja hüpata üle teiste autode nupule vajutamisega. Loomulikult polnud sellist autot reaalselt olemas, aga propagandana töötas see super hästi, sest peategelane oli karismaatiline ja noortepärane, samal ajal kui nõukogude filmide kangelased olid igavad, korralikud paipoisid. Sama „Dallase“ seriaaliga, kus inimesed nägid kuidas inimesed elasid välismaal, kõigil olid autod, käidi ringi moodsates riietes, töötati pilvelõhkujates jne. See kõik lõi pildi unelmate maast. Ajal mil Eestis olid poeletid toidukaupadest praktiliselt tühjad, näidati Soome televisioonis reklaami, kus letid olid toiduainetest lookas ja müüjad püüdsid teha kõik selleks, et inimesi ostma meelitada, mitte nii nagu siin, kus saada
annaabi.ee 
