Sergei Jessenin
revolutsiooni ja kodusõja sündmusi poeedi kodupaigas Rjazani kubermangus. Revolutsiooni
sündmuste taustale paigutab ta lüürilise teema: luuletaja kohtumine noorpõlve armastatu Anna
Sneginaga.
Anna Snegina
Meil Radovos tuleb talusid
paarsada küll kokku vist.
Kes näinud me nurmi ja salusid,
sel mõnda on mäletamist.
On vett meie kandis, on metsi,
on karja-jamatjamaid.
Ja silmarõõmu ning seltsi
on paplitelt tänavail.
......
"Sergusa!
Tõusnud on päike.
On ärgata viimne aeg!
Eit ammugi teeb oma käike,
pannkooke sinule praeb.
Ma ise käin mõisas.
Neile
pean midagi viima:
tead, viis kurvitsat lasta sain eile,
need lõunaks on prouale head."
.....
Saan kasuka kaasa, ja ikka
on küünis mu magamiskoht.
Puud aias on kasvanud suureks,
varbtara jääb kiiva mu teel
kui sirelipõõsaste juures
oks riivab, on hell mu meel.
Kord pilgu seal värava najal
noor tütarlaps maha lõi
(täis kuusteist olin tol ajal)
annaabi.ee 
