Rooma ja Bütsantsi kunst
Sofia Katedraal.
Justinianuse ajastu kunstis leidsid vanad traditsioonid täiesti uue tõlgenduse. Selle aja
tähtsaim mälestis on kahe ehitusmeistri- Anthemiose Trallesest ja Jsidorese Milutosest-
ehitatud Hagia Sofia Konstantinoopoliks (532- 537a). See on ühendatud kuppelehitus
pikerguse basiilikaga. Hagia Sofia kirik on kolossaalse kupliga ja seda toetavate
poolkuplitega, mis ületab oma mõõtmete ning julgete ehitusvõtete poolest ka Sergiose ja
Bakkhose kirikud. Samal ajal, kui tekkis varabütsantsi kirik, kujunes välja ka
seinamaalingu stiil, armastatumaks tehnikaks sa mosaiik. Mosaiikmaal saavutas oma
suurima mõjujõu seeläbi, et kivikeste värviplekid sulavad ühte kuldse fooniga.
Bütsantslased hindasid väga kulda. Mosaiigi kõrval tehti ka ikoonimaali, mis oli alguse
saanud küll juba varakristlikul ajal. Ikoonid ei olnud ainult pühade nähtuste
kujutamiseks, vaid olid ka ise pühad. Tehti ka käsikirja illustratsioone
annaabi.ee 
