Joseph Haydn
Haydni küpseid sümfooniaid iseloomustavad I osa aeglane sissejuhatus,
sonaadivormis kiiretempoline I ja IV osa (viimases kasutas tihti rahvamuusika
intonatsioone) ning II osa, menuett, polnud enam pelgalt vahepala enne
finaali.
Kammermuusika
Kammermuusika žanritest oli Haydni loomigus tähtsaim keelpillikvartett:
muutused, mis ilmnevad tema enam kui 70 keelpillikvartetis, on sarnased
samas ajajärgul toimunud muutustega sümfooniažanris. Meelelahutuslikust,
serenaadilaadsest teosest, milles muusikaliselt domineeris esimese viiuli
meloodia ning kus teine viiul ja eriti viola mängisid vähetähtsaid täitehääli,
sai 1770. aasta paiku tõsine ja mitmekihiliselt läbi komponeeritud
kammermuusikateos. Kvartettides eksperimenteeris Haydn kõige julgemalt
ning leidis seal väljenduse ja vormi uusi võtteid, mis hiljem kandusid ka
sümfooniatesse.
Vokaalmuusika
Kuigi instrumentaalteoste suure hulga põhjal võib Haydnit pidada peamiselt
annaabi.ee 
