Hüatsin
sõbrannade pulmapäeval.
Olles pärit Väike-Aasiast, oli hüatsint armastatud ka idarahvaste juures, eriti Pärsias. Sealsed
poeedid on kaunitaride juuksekiharaid võrrelnud hüatsindi õielehtega krussidega.
Millal hüatsint Euroopasse jõudis pole täpselt teada, kuid kõigepealt toodi ta Türgi maale ja
türgi naised olid lillest sedavõrd vaimustatud, et seda hakati kasvatama kõikides
haaremiaedades. Isegi sultani enda seralis rajati aiake, kus peale hüatsindi ei tohtinud ühtki
teist lille kasvatada. Sultan veetis hüatsindiaias kõik vabad tunnid, imetledes lillede ilu ja
joobudes nende lõhnast, mis idamaa inimestele on väga meelepärane. Peale tavalise hüatsindi
kasvatati neis aedades ka selle lähedast sugulast kobarhüatsinti, mille türgikeelne nimi
tähendab idamaa lillede keeles: "Sa saad kõik, mida ma vaid suudan sulle anda.."
Lääne-Euroopasse toodi hüatsint alles 17
annaabi.ee 
