Piibliõpik
3. sajandil eKr valmiski Aleksandrias, mis oli kujunenud
üheks suuremaks kodumaast eemal elavate juutide keskuseks, kreekakeelne tõlge Septuaginta
(sageli kasutatakse lühendit: LXX). Legendi järgi on selle teinud 72 meest 72 päeva jooksul et
tegemist on väga vana tõlkega ja selle aluseks olnud heebreakeelsed käsikirjad ilmselt erinesid
mõnevõrra masoreetide VT tekstist, on selle tõlke autoriteet suur. Nii on näiteks õigeusu kirikus
võetud just Septuaginta VT aluseks.
Kõrvuti Septuagenintaga tekkisid veel mitmed VT kreeka tõlked. See pani aluse VT levikule
Vahemeremaades ja mõjutas oluliselt VT arvamist Piibli koosseisu.
Teiste tähtsamate tõlgetena tuleks mainida arameakeelseid laiendavaid seletusi sisaldavaid
targumeid, 1. sajandil pKr Lähis-Idas tekkinud süüriakeelset Pesitat ja Hieronymuse poolt aastal
405 pKr lõpetatud ladinakeelset Vulgatat.
VT ARHEOLOOGIA
Iga Piibliga tegelejat kannustab idee jõuda lähemale kirjapandu algsele mõttele. Selle eeldusteks
annaabi.ee 
