DNA viirused
Vanematel loomadel kulgeb haigus aeglaselt,
üksikjuhtudel tõuseb kehatemperatuur ja tekib kõhulahtisus, mille tagajärjel kujuneb
organismi dehüdratsioon ja looma surm. Paranenud loomad jäävad viiruskandjateks.
Pat.anatoomia: Korjus on kurtunud, peensoole limaskestas hemorraagiad, mesenteriaalsed
lümfisõlmed on
suurenenud, turses ja hemorraagilised. Sageli esineb konjunktiviit, riniit, larüngiit,
pneumoonia, pankreatiit. Maksas, põrnas ja neerudes on septitseemiale iseloomulikud
tunnused. Väikeaju hüpoplaasia. Histoloogilisel uurimisel avastatakse lümfoidkoes, luuüdis,
soolelimaskestas tsütomorfoloogilisi muutusi (soolehattude kahjustused, tuumasisesed
sulundid).
Dif.diagnoos: Bakteriaalsed mao-sooletrakti nakkused, mürgitused, äge toksoplasmoos
(toksoplasmoosi korral langeb leukotsüütide arv harva alla 3000 1mm3).
Diagnoosimine: Elusloomalt roojaproov, korjuselt peensool ja mesenteriaalsed lümfisõlmed,