Veterinaarne histoloogia
Jaotatakse ventraal-,
dorsaal- ja lateraalsarved (cornu ventrale, dorsale, laterale). Hallaine keskele jääb tsentraalkanal
(canalis centralis), mis on vooderdatud ependüümirakkudega. Valgeaine koosneb müeliniseeritud
närvikiududest, mis on koondunud ventraalseks, dorsaalseks ja lateraalseks väädiks. Vent väät asub
mediaanfissurist vent. sarveni, lateraalväät vent. sarvest dors. sarveni, dorsaalväät dors. sarvest
tagumise septini.
Seljaaju (ja ka peaaju) on kaetud 3 ajukestaga. Ajukestad mood. sidekude.
1. dura mater, kõvakest – kõige väljaspoolsem kest
2. arachnoidea, ämblikuvõrkkest – vahepealne kest
3. pia mater, õrnkest – kõige seespoolsem.
40. Suuraju koore ehitus.
Cerebrum. Suurajus paikneb hallaine perifeerselt ja valgeaine sisemiselt . Ehk suuraju koore mood.
hallaine. Seal paikneb 12-14 miljardit närvirakku. Suuraju koore pind on kääruline ja vagudega, see
suurendab hallaine hulka