realistlikus proosas. Narratiivne ülesehitus nõrgeneb- kogu teose näidetel. Psühhoanalüüsi mõju (teadvus, alateadvus)- segunevad peategelaste tunde- ja reaalmaailm. Sümbolid- 'Vana naine aknal', mis iseloomustas üksildust ja eraklikkust. Kui Clarissa nägi naabriaknast vana naist, tundis ta end selles ära. Ta teadis, et temast saab ka kunagi sama üksik ja eraklik, kuna ta ei suutnud oma tundeid teistele avada. Enne Septimuse aknast välja hüppamist näeb Septimus paralleelfiguuri sellele vanale naisele aknal- vanemat meest trepikojas. See seob ka rohkem neid kahte peategelast. Tähenduse otsimine jumalata maailmas- teost läbivad sügavamaimad probleemid on keskendunud elu mõtte otsimisele, tunnete privaatsuse austamisele, üksinduse kartmisele (Clarissa).
leekidesse, kuni oma naisest lahkuminemisest tekkinud vabadusetunneteni. Teine näide: kui Clarissa Dalloway akna lahti teeb ja hingede kääksatust kuuleb, toob see esile mälestuse neiupõlvest, kui kuulis samasugust kääksatust. Romaani keelt mõjutab see sellisel moel, et see ei ole tihti loogilise ülesehitusega. Keset lõiku võib ootamatult tulla sisse justkui täiesti uus mõte. Näited: kuidas Clarissa teadvus Septimuse enesetapust läheb järsult üle kella löömisele või kuidas Clarissa teadvus läheb reflektsioonilt oma elu üle järsult Big Beni kõmatamisele. Selleks, et teadvuse voolu muutusi lugejale edasi anda, kasutab autor vastavalt keelt: oleviku jaoks sõnu "praegu", "siin", väljendeid "juhtumas on midagi" ning mineviku jaoks sõnu "varahommikuti", "toona", "kaheksateistkümneaastasena" jms. 22. Kuidas on ,,Proua Dalloway" romaani tegelasi kujutatud? Kuidas nad täiendavad ja peegeldavad
annaabi.ee 
