Eesti keele reeglid
Jooksma aglutinatsioon
1. Aglutinatsioon raamatu/te/le
2. tüvevaheldused mäeke, mäkke [mägi]
3. analüütiline vormimoodustamine kui grammatilist tähendust antakse edasi
abisõnadega, siis seda nim. Analüütiliseks vormimoodustamiseks. [ ei õpi, kõige
rohkem]
Atüvi = Mida teen? , ainsuse omastav
Btüvi = Mida teha? , ainsuse osastav
Astmevaheldus tüvevaheldus, kus üks sõnatüvi on tugevas astmes ja teine nõrgas astmes.
Seppsepaseppa(vältevaheldus) . Astmevahelduse liigid on vältevaheldus ja
laadivaheldus. Jalgjalajalga(laadivahelus).
Vokaalivaheldus
Vokaalivahelduse abil moodustatakse mitmuse osastavat käänet ja omadussõna ülivõrde
vormi. Kui sõna esimeses silbis on ,,a, õ, i" või täishääliku ühendid ,,ei ja äi" siis mitmuse
osastav on ulõpuline.
Moodusta mitmuse osastav:
1. Paun paunu
2. ilm ilmasid
3. väin väinu
4. koer koeri
5
annaabi.ee 
