karaadises sulamis on pool selle kaalust kuld. Sõltuvalt, millist metalli kasutatakse kullasulamis, oleneb ka kulla värvus, mis võib vastavalt olla valge, roosa või kollane. (Wilson 1999) 3 1.2. Hõbe Hõbe on läikiv, plastne ja pehme väärismetall. Hõbeda sulamistemperatuur on 961,8 ºC ja tihedus 10,5 Mg/m3. (Väike Entsüklopeedia 2006). Hõbedat hinnatakse tema läike, plastilisuse, hea sepistatavuse pärast ja kõrge elektrijuhtivuse tõttu. Samuti on ta vastupidav korrosioonile ja on lihtsasti poleeritav, kuid tema miinuseks on kergesti tuhmumine ja kriimumine. Hõbe on väärismetallidest kõige kergem. Looduses esineb hõbedat puhtal kujul harva, tavaliselt on ta ühinenud mingi teise ühendiga. Tööstuses kasutatakse peamiselt hõbeda ja vase sulamit. (Hoffmann 1999). 1.3. Plaatina
kasutatakse kulla asemel kihlasõrmuste valmistamisel, sest selle külm läige toob briljandi ilu kullast paremini esile. Kõige populaarsemad on plaatinast ehted hetkel Jaapanis. Sealsed tarbijad ostavad igal aastal ligi 85% maailmas toodetavatest plaatina-ehetest. Pallaadium Pallaadium on suurepärane sepistusmaterjal, mille juures annab hõlpsasti rakendada kõiki juveliirkunsti tehnikaid . Peale hea sepistatavuse jäävad pallaadiumi muud omadused plaatinale alla: tal on märksa madalam sulamis- (1554 °C) ja keemistemperatuur (2200 °C), väiksem tihedus (12,0 Mg/m) ja happekindlus. Ka oksüdeerub ta suhteliselt kergesti. Seepärast kasutatakse pallaadiumi puhtal kujul juveliiritöödel harva. Pallaadiumi hind üha kasvab, sest nõudlus tema järele on väga suur. Poole maailmaturul realiseeritavast pallaadiumist annab praegu Venemaa,
side. Kui aga elemendid on enam vähem võrdse elektronegatiivsusega, jaotub ka ühine elektronipaar nende vahel ligikaudu võrdselt ja side on peaaegu mittepolaarne. Ainete omadused sõltuvad oluliselt sellest, kui tugev on aine osakeste omavaheline vastastiktoime. Sellest sõltub nt ainete sulamis ning keemistemp., lahustuvus vees jt lahustites. Elektronide ühtlane jaotumine tagab metallilise sideme tugevuse ühtlase jaotuvuse kogu materjali ulatuses ning metalli sepistatavuse, kuna nihe metallis ei vii aatomite omavahelisele tõukumisele. Allotroopia - keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Reeglina ongi allotroobid suure tugevusega materjalid kuna aine aatomid on omavahel seotud kovalentsete sidemetega. ! Allotroobid on erinevad struktuuri ja omaduste poolest.! Näiteid allotroopidest:! Süsinik – süsi, grafiit, teemant, grafeen jt.! Hapnik – monohapnik, dihapnik (O2 - atmosfääris olev, see mida me hingame), osoon (O3 ), punane hapnik (O4).!
annaabi.ee 
