Tööriistad: · Sepaääs · Pneumovasar · Alasi · Sepahaamrid · Erinevad läbilöögimeislid · Viilid · Kinnihoidmise tangid · Sepa käed Sepistamise töökäik Esiteks lõikan pikast latist umbes 700mm pikkuse lõigu, et ei peaks tange kasutama ja saaks latti kuumakindlate kinnastega täpsemalt juhtida alasi peal. Kuumutan detaili umbes 1000º kuni 1200º ja valin ühest detaili otsast umbes 30mm osa, mida hakkan sepistades ristkülikulise profiiliga pikendama. Kuumutan ja sepistan mitu tsüklit järjest, kuni detaili pikkus on 150mm. Kontrollin, et sepistatud detaili kuju ja mõõtmed oleksid korras ja teen vajadusel parandusi. Tekkinud riskülikulise profiiliga koonus peab peenenema pealtvaates 10º võrra ja külgvaates 11º võrra. Teravad ääred ümardan umbes raadiuseni 2mm. seejärel kuumutan detaili kogu tema ulatuses, et läbilöögi meislit oleks lihtsam läbi detaili haamerdada
paindlikum kui teras. Keraamilised terad on tugevad, haprad ja kerged. Noa tera püsib teravana aastaid ilma hoolduseta, kuid on kergesti purunev pillates kõvale pinnale. Nad on immuunsed tavalisele korrosioonile ja neid on võimalik teritada silikoonkarbiidist liivapaberil. Plastikust noad ei ole tavaliselt väga teravad ning on tihti sakilise teraga. Tihti on need ühekordseks kasutamiseks. Terasest noateri saab valmistada sepistades, või käiates. Sepistatud teri kuumutatakse ning peale kuumutamist antakse terasetükile kuju haamri või pressiga. Mõlemal meetodi peale kuju andmist on vaja tera uuesti kuumutada ning hiljem karastada. Fikseeritud teraga nuga ei saa murda ega libistada käepideme sisse ning liikuvate osade puudumise tõttu on selline nuga tugevam ja vastupidavam. Kokkupandava noa tera ühendub käepideme pöörlemisteljega ning võimaldab seda kokku murda
annaabi.ee 
