Uurimustöö: Mõisad
Hoone esiküljel asus tavaliselt ta peasissepääs, mille ees oli auring: mõnekümne kuni saja
meetrise läbimõõduga ringtee.
Mõisaesise ringi külgedel ehk mõisa esiküljel asetsesid tavaliselt kaks tähtsaimat
majandushoonet: ait ning tall-tõllakuur.
Aida ning tall-tõllakuuri läheduses ehk siis peahoone suhtes esikülje pool paiknesid tihti ta
teised kõrvalhooned: valitsejamaja, töölistemaja, laudad jne. Hooned, kus kasutati lahtist tuld
- rehi, sepipada ja sageli ka viljakuivati -- asetsesid tuleohutuse tõttu tihti ka eemal, kuigi
kuivati oli sageli ka aidaga kokku ehitatud. Rikkamates ning suuremate majapidamistena
kasutatavates mõisates oli sageli kokku 10-20 mitmesuguse funktsiooniga hoonet.
Kui mõisahoone esiküljel domineeris majanduslik pool. Hoone tagaküljel paiknes tavaliselt
suur mõisapark. Pargi poole avanesid tavaliselt laiad trepid, terrassid, rõdud ja verandad. Kui
annaabi.ee 
