Lisaks keetmisele kahksajalgu veel hautatakse, praetakse ja grillitakse. Seepia Seepia ehk tindikala (Sepia) on peajalgsete klassi kuuluv limuste perekond. Varem arvati nad kümnehaarmeliste seltsi (Decapoda), millele aga nüüdisaja süstemaatika järgi on antud ülemseltsi staatus Decapodiformes, kust eraldi seltsina on eristatud Sepiida, kuhu kuulub ka perekond seepia. Perekonda kuulub umbes 90 liiki. Seepiateks nimetatakse ka perekondi Rossia ja Sepiola. Kõik need kuuluvad rühma Sepioida. Tuntuim seepia on harilik seepia (Sepia officinalis). Seepia on ööloom, kes toitub kaladest ja väikestest vähilaadsetest. Seepia on osav jahimees ja põgeneb oskuslikult oma vaenlaste eest. Päeval varjab ta end pragudes ning muudab pidevalt oma keha värvust, et keskkonnaga ühte sulada. seepia - (tindikala) kuulub peajalgsete sugukonda. Atlandi idaosa ja Vahemere kõige levinum liik on harilik seepia (Sepia officinalis), kes võib kasvada kuni 25 cm pikkuseks.
Karbon ehk kivisöeajastu oli Paleosoikumi viies, eelviimane ajastu; algas 354 miljonit aastat tagasi ja lõppes 292 miljonit aastat tagasi. Sisekojalised sarnanesid nüüdisaegsete kalmaaridega, nende koonilisi sisekodasid kutsutakse rahvapäraselt kuradi sõrmedeks. Sisemine koda säilitas oma ürgse kambriteks jaotunud koonuse kuju. Üks tavalisematest peajalgsetest on harilik seepia (Sepia officinalis). Seepiateks nimetatakse ka perekondi Rossia ja Sepiola. Kõik need kuuluvad rühma Sepioida. Tema lähisugulased on ka näiteks laevukesed (Nautilus) ja paberlaevukesed (Argonauta). Seepia ehk tindikala (Sepia officinalis) on loomade perekond limuste hõimkonna peajalgsete klassi kümnehaarmeliste seltsist. Nende perekonda kuulub umbes 90 liiki. Seepiad elavad väga soolaste merede pelagiaalis. Seepia elutseb madalates merevetes. Ta eelistab liivase põhjaga piirkondi. Päeval lesib merepõhjas kivide vahel peidus. Tema värvus maskeerib teda suurepäraselt. Öösel ujub
annaabi.ee 
