Tõde ja Õigus II Terve tekst
kui aga Indrek oleks ostnud. Aga ei, Indrek ostis ainult need kaks.
,,Miks sa oma raamatud ära müüd?" küsis Indrek.
,,Et toitu osta," vastas Lible.
,,Kas siis siin nii vähe süüa antakse?" küsis Indrek.
,,Süüa saab siin küll, aga toitu ei ole," seletas Lible, ilma et Indrek teda õieti oleks mõistnud.
Alles söögilaua ääres ta õppis tundma, mis need sõnad tähendavad, sest Lible ilmus sinna
,,oma leivaga" -- sepikuga, võiga ja kildudeks lõigatud teevorstiga, kuna aga ,,vana" ja tema
,,tädi" andsid ainult rukkileiba, millel või juba peal, ja sepikut ei kunagi, ainult saia pisut
hommikuti. Lible asus oma toidu kallale mingisuguse erilise suure käeliigutusega ja
võidurõõmsa näoilmega, nagu oleks ta äkki ja ootamata ning kõigile arusaamatul kombel
tõusnud kõrgemasse seisusesse, mis võimaldas istumise ülemises lauaotsas, kus asetusid
annaabi.ee 
