V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
puudunud, kõnelemata ka iga kuningliku külalise eraaedadest, köökidest, keldritest,
serveerimisruu-midest, maja üldistest söögisaalidest, tagahoovidest, kus asusid
kakskümmend kaks tööruumi, alates leivaküpse-tamisruumist kuni veinikeldriteni; sadat
sorti mänguplatsidest, nimetagem vaid puumuna-, palli-, võru-mängu; tuvikongidest,
kälatiikidest, loomaaedadest, tallidest, lautadest, raamatukogudest, arsenalidest, sepikodadest.
Niisugune oli tol ajal kuninglik loss, olgu see Louvre või Saint-Pol. See oli linn linna
sees.
Torni otsast, kus me seisame, oli Saint-Poli lossi, mida eespool mainitud neli lossi küll
poolenisti varjasid, siiski veel vägagi tore vaadata. Siit võis küllalt selgesti eraldada kolme
elamut, mis Charles V oma paleele lisaks oli ehitanud, kuigi nad olid peaehituse külge
kunstlikult liidetud pikkade galeriidega täis sambakesi ja aknaid. Need olid: Petit-Muce oma