Kanada
Sõda virgutas majanduse
arengut, ühtlasi suurenes USA poliitiline mõju. 1945-57 rändas Kanadasse umbes 1,5
miljonit inimest. 1949 sai Suurbritannia valdusest New Foundlandist Kanada 10.
provints. Kanada võttis osa NATO asutamisest (1949). Tugevnes töölisliikumine 1956
ühinesid kaks suuremat ametiühingute keskorganisatsiooni Kanada Tööliskongressiks
(Canadian Labour Congress).
Frankokanadalaste võitlus keelelise ja kultuurilise diskrimineerimise vastu arenes 1960.
aastate lõpus separatistlikuks liikumiseks. P. E. Trideau valitsuse lõpu ajal tunnistati
1976 prantsuse keel Kanada teiseks riigikeeleks, 1982 astus jõusse esimene rahvuslik
konstitutsioon. Aastal 1984 oli Kanada kindralkuberner J. Saunvé (naine) ja
peaminister M. B. Mulroney (Progressiiv-Konservatiivne Partei). Hetkel on
kindralkuberneriks Michaëlle Jean ja peaministriks Stephen Harper. (ENE 4, 1989)
6
3. KANADA LOODUS