"separatiivsus" - 1 õppematerjal

Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks

Nimetav ja osastav on universaalsed käänded – nad on olemas kõikides keeltes, kus käändekategooria eksisteerib. Ülejäänud käänded on konkreetsed käänded, esinedes samades funktsioonides kui määrsõnad. Konkreetsed käänded on asendatavad määrsõnaga või kaassõnafraasiga ja enamasti on neil olemas üks põhitähendus, nt latiivsus = siht (sisseütlev, alaleütlev), lokatiivsus = koht (seesütlev, alalütlev), separatiivsus = lähe (seestütlev, alaltütlev 12. i-mitmus ja tüvemitmus. 1) aglutinatiivne – selle mitmusetüübi puhul on täiesti selge, kus on tunnus, kus lõpp (nt aasta/i/d, tütre/i/d); tüvevokaal i > e (veske/i/d); pikk vokaal lüheneb (pu/i/d) – EKG-s nimetatakse vaid seda i- mitmuseks; 2) flektiivne e fusiivne – diftong saab 2-silbilises sõnas olla vaid siis, kui 1. silp on pikk (nt vorm *pesaid ei sobi, tegelik vorm on pesi, kus mitmuse tunnus ja tüvevokaal on ühte sulanud