E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
ja urkaid, kuhu»kuulajate kõv ei ulata. Sinna kutsun tunahomme õtuks esiti überkaudsete
küade vanemad kokku ja küin neilt, kas nad sinu nõ tahavad vastu võta.»
«Ma tulen ise sinna,» üles munk lüidalt. «Parem oleks, kui sa kohe põeneksid,» üles
sepp murelikult. «Ma tunnen Viljandi komtuuri. Sind saab kangesti pü utama, ja nä ning kuju
jägi ei ole sind raske leida.»
«Mine silmapilguks õe!» käkis munk pilklikult naeratades.
Sepp tegi, kuidas kätud, ja kui ta siis jäle sepapatta vaatas, seisis halli habemega kü urus
vanamees kerjaja riides tema ees, kepp käs ja kott seljas. Sepp hü udis tagasi põgates.
«Ae, vanataat, kust sina siia sisse pä asesid?» «Halastage, ristiinimesed, vaese peale,» palus
sant häalise, läbunud hä alega. «Kuhu munk kadus?»
«Ei mina, vaene, ole kedagi nänud,» käises vanamees ja hakkas nii kangesti köima ning
läastama, et hale oli teda näa.
«Siin ma olen!» hü udis munga hä al pimedast kolikambrist.
annaabi.ee 
