Muinasaeg 8800 e/Kr - 1200 (AT 1) 1. Mis on ajalugu? Ajalugu (kreeka keeles ἱστορία - historia, mis tähendab uurimust) tähendab nii minevikus toimunut kui ka mineviku taasesistamist. Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu alates inimese kujunemisest ja lõpetades tänapäeva sündmustega. Ajalugu on humanitaarteadus, sest uurib inimesega seounduvat. Selle harud on arheoloogia ja etnoloogia. 2. Kui vanaks hinnatakse planeeti maa? Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. 3. Millal ja mis põhjusel algas ajalugu? Hakati huvituma, mis enne toimus. 4. Millal sai Eesti ajalugu üldse võimalikuks? Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Selle alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. 5
Kordamisküsimused ajaloos: Muinasaeg 8800 e/Kr - 1200 (AT 1) 1. Mis on ajalugu? Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu alates inimese kujunemisest ja lõpetades tänapäeva sündmustega. Ajalugu on humanitaarteadus, sest uurib inimesega seounduvat. Selle harud on arheoloogia ja etnoloogia. 2. Millal ja kuidas algas ajalugu? Umbes 5500a taasi, mis ajast on teada vanimad ametlikut dateeritud savitahvel (Sumeri kiilkiri). 3. Püüa arutleda koos näidetena, kuidas tuli inimene maale. (eelkäijaid maal? lühi iseloomustus?) Inimene arenes pikka aega välja ahvist. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS - u 35milj a tagasi. Homonoidsed liigid elanud vähemalt 4milj a.
Kaasnesid võistlustega ka inimohvrid. kaotajad ohverdati allilma jumalatele. Linnriigi elurütmi määravad rituaalid olid välja arvestatud kalendri järgi põhines preestrite sajanditepikkusel taevavaatlusel, mille tulemusel saavutati kõrge tase astronoomias. Tunti planeetide liikumist ja osati ka kuu- ja päikesevarjutusi ette ennustada. Arvutati välja päikeseaasta pikkus. Kõik see eeldas head matemaatika tundmist. Maiadel on 2 erinevat, kuid seounduvat kalendrit. Rituaale reguleeriv püha kalender koosnes 13 kuust, igas neist 20 päeva. Aasta oli siis 260 päeva pikk. Selle kõrval oli päikesekalender 365 päeva, mille järgi korraldati muid riigiasju. Rituaalse ja päikesekalendri alguspäevad langesid kokku iga 52 aasta järel, mistõttu 52-aastasel tsüklil oli maiade jaoks väga suur religioosne tähtsus. 9 saj tabas maiade linnriike langus, põhjus pole täpselt teada
annaabi.ee 
