"Läänerindel muutusteta" Erich Maria Remarque'i romaanil põhinev kirjand
inimesed; oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed ma usun, me oleme kadunud."
Laatsaretis olek pöörab Pauli veelgi rohkem elust ära. Kui ta suudab haiglas juba ringi
komberdada, näeb ta paljusid haigeid ja nende haavu. Arst näitab talle erinevaid röntgenipilte
erinevatest purunenud luudest ja liigestest. ,,Ales laatsaret näitab, mis on sõda." Paul saab aru,
et ta teab elust ainult meeleheidet, surma, hirmu ja kõige mõttetume pealiskaudsuse
seosutmist kannatuste kuristikuga.
Ka väike armuseiklus ülejõe prantslannadega süvendab veelgi kuristikku sõduri ja
tavainimesee elu vahel. Asi, millest Pauli kamaraadid mõnu tunnevad, sisendab talle vaid
masendust. Talle meenuvad sõduribordellid ja kui erinevad need on. See kõik kaugendab teda
kodust, kuid siiski suudab ta veel naerda oma ninapidiveetud kaaslase üle, aga seegi naer on
sunnitud.
Kord ühel sõduri harvadel rahulikel hetkedel nn. täitaplas käies mõlgutavad Paul ja tema
annaabi.ee 
