Muutused Eesti kultuuris muistse vabadusvõitluse lõpus 19 saj. lõpuni
kodanikuõigusteta alamrahvast, kuid ometi olid nad vabad ( neid tuli aina juurde )
Linnas oli kõrgem elutase. Tekkisid gildid ja tsunftid.
Kuigi ristiusk suruti Eestlastele mõõgaga peale , aja möödudes pidid nad ikka
tunnistama uue jumala ülekaalu, ning muinasusk hakkas vaikselt ununema. Kuid
siiski jäi ristiusk neile võõraks ja vastikuks kohustuseks mida peab tunnistama.
Muutused toimusid ka kommetes ohverdati nüüd viljasaaki ja uskumused seostuseid
nüüd pühakute nimedega.
Kõrgemaks võimuks oli kirik mida juhtis piiskop. Kiriku keeleks oi ladina keel seega
selle omandanud kristlane võis karjääri teha, Eestlaste hulgas neid leidus kuid vähe.
Jõukamad kodanukud võisid saada haridust kloostrikoolides. Talupoja jaoks koolid
polnud avatud, kuid see eest õpetati neile palju vajalikumaid teadmisi. Kõrgemaid
koole Eestis veel polnud.
Peale Luterluse võitu lõi eeldused eesti keelsele trükisõnale ja seega ka kooliharduse
tekkeks
annaabi.ee 
